Aastad 1920-1934

Aastal 1920 kuulutas Eesti Vabariigi valitsus üheks tähtsaimaks ülesandeks korraliku alghariduse andmise kõigile lastele. Maakondade haridusnõukogud töötasid välja avalike algkoolide võrgu kavandi. Avalikeks algkoolideks otsustati kuulutada kõik senised maarahvakoolid ning koolisundus tõusis neljale õppeaastale.

1920.a. sügisest nimetati Saku Vallakool ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks. Muutus ka koolielu- õpilaskond kasvas neljandas klassis käivate õpilaste arvel. See omakorda põhjustas aga ruumipuuduse suurenemise, sest endiselt jäid kõik klassid samasse ruumi ühe õpetaja käe alla.

1920/21 ja ka järgneval õppeaastal oli Kajamaal õpetajaks neiu M. Berson.

Õppimistingimused olid koolis kehvapoolsed, kui mitte öelda viletsad, mille tulemusena külastasid kooli ka revidendid, kes tegid haridusametile ettepaneku jätta Saku Algkool tegutsema 3 klassilisena, sest õpetaja koormus on liiga suur ning valitsevais tingimustes pole loota, et mõni õpilane kevadel kursuse lõpetab. See plaan jäi aga lastevanemate vastuseisu tõttu ära.

1922 a sügisest oli õpetajaks 18 aastane Marie Rosenberg, kes vabastati ametist 1923 aastal õpetaja kvalifikatsiooni puudumise pärast.

Uueks õpetajaks valiti 1923.a. H. Õun, kes oli lõpetanud õpetajate ettevalmistuskursused ja võis anda algteadmisi eesti, saksa, vene, prantsuse, ladina keeles ning reaalainetes. Peale kooliprogrammi õppeainete pidi õpetaja erilist tähelepanu pöörama kodu ümbruse vastu, käima lastega tihti looduses ning selgitama loodusseadusi.

1925.a. pandi alus avalikule raamatukogule, raamatukoguhoidjaks õpetaja ise. 1925 aastal lahkus omal soovil õpetaja Helmi Õun, tema järglaseks sai J. Künnap, kelle abikaasa Melanie hakkas andma käsitöötunde.

1927.a. otsustati ehitada uus koolimaja vana lähedusesse, kus saaks olema ruumi ka rahva- ja vallamajale. 1928.a.-st otsustati muuta kool 5-klassiliseks. 1930.a. osutus kool väga halvas seisukorras olevaks, eriti õppevahendite ja raamatukogu osas, kuid seda rahapuuduse tõttu. Nõuti ju, etlapsed ei tohi tuupida, vaid peavad mängima ja iseloovas tegevuses õppima. 1929.a. määrati õpetajaks J. Herman, sest eelmine koolmeister lahkus haiguse tõttu.

1931.a. muudeti kool 6-klassiliseks. Kool muutus suuremaks, lapsi õppis rohkem. 1931.a. lõpus sai õpetajaks ka E. Mitt. 1932.a. muudeti kool kahekomplektiliseks, tegutsema hakkasid kaks õpetajat, klassid jaotati kaheks. 1933 aastal otsustati esimest klassi mitte avada, sest lapsi oli liiga vähe, aga vanemate vastuseisutõttu jäi see otsus jõustumata.