Aastad 1934-1971

30. septembril 1934.a. avati Kajamaal pidulikult uus Saku kooli-, rahva- ja vallamaja, millest sai ümbruskonna uhkem maja – kahekordne, silikaatkivist ja plekk-katusega.

Kõik klassid aga ei mahtunud sellesse majja, sest seal oli ainult üks 40 lapsele mõeldud klassiruum. Kahest õpetajast teine pidi ülejäänud lastega jääma vanasse majja. See raskendas tunduvalt normaalset koolitöö kulgu. 1936.a. valmis ka teine klassituba, mis võimaldas kogu koolil alustada õppetööd ühes majas. Kool tegutses kahekomplektilisena.

1941.a. sai kool uue nime – Kajamaa 6-klassiline Algkool, seoses Nõukogude võimu kehtestamisega. 1943.a. sai koolijuhatajaks A. Reinberk, 1944.a. aga E. Kalmin, kes saadeti hiljem Siberisse. Sõja ajal töötas koolis mitmeid õpetajaid ja juhatajaid.

1945.a., kui õpetama hakkas M. Ehandi, muudeti kool 7-klassiliseks. Et koolikohustus pikenes ühe aasta võrra, tulid kooli edasi õppima ka need, kel eelmised kuus klassi juba ammu lõpetatud olid. 1950.a. lisandus õpetaja L. Kasesalu ja koolijuhataja pr. Lillepalu, järgmisel aastal õp. E. Herma. Mitmed õpetajad töötasid lühikest aega. Aastail 1954 – 56 oli juhatajaks A. Vihvelin.

50-ndatel aastatel tuli laulutunde läbi viia mandoliini saatel, sest klaverit polnud. Lastele aga meeldis laulda ning kehvade tingimuste kiuste jõuti kooli kooriga isegi laulupeole. Koolis õppis tol ajal umbes 90 õpilast, osa neist liiga kaugel. Neil oli võimalus elada internaadis. Õhtud olid alati tegevust täis. Nii poisid kui tüdrukud tegelesid rahvatantsuga. Poisid ja tüdrukud tegid kõike koos: meisterdati puuhobuseid, tikiti kauneid mustreid. Tegutses näitering, muusikaring, käsitööring. Aktiivselt tehti sporti, eriti tugevad oldi suusatamises. Suvel käidi Eesti kaugemates paikades ekskursioonidel.

1950-ndate aastate keskel avati uuesti raamatukogu. 1956.a. suleti vanemad klassid ja kool jäi edasi tegutsema 4. klassilise algkoolina.1956.a. lõpus määrati juhatajaks V. Minn.

Kuna Kajamaa koolis on alati suurt tähelepanu pööratud õpilase vaba aja veetmisele, alustati 50-ndate aastate lõpus töid kiviktaimla, lillepeenarde, viljapuuaia, marjapõõsaste, juurviljapeenarde rajamisega. Seal said lapsed tööd teha ja sealt tulid ka kooli talvised toiduvarud. Küttepuud varuti talgute korras.

1968.a. sügisel tuli õpetajaks L. Silmet. 1960 – 1970 aastate vahetusel oli Kajamaa Algkool üheks suurimaks terves Harju rajoonis, kuigi koolis käis vaid 25-30 õpilast. 1969.a. aga otsustati üleriigiliselt sulgeda väikekoolid. Kuigi 1970/71.õppeaastal alustati Kajamaal kolme klassiga, likvideeriti Kajamaa Algkool siiski 1971.a. mais.

Nii katkes 101 aasta pikkune hariduselu Kajamaal. Samal aastal (1971) hävis tules ka vana koolimaja, mis ehitati 1868.a.